XII peatükk

Kui ma pühapäeval veel arvasin, et äkki õnnestub Saksamaa esimest MM-mängu töö kõrvalt näha, siis juba tund aega enne avavile puhumist (kui tahate head istekohta saada, tuleb kohal olla juba rohkem kui kaks tundi varem) ei paistnud ekraan enam inimeste tagant välja. Turvamehed spetsiaalselt püsti pandud aia väravas, kõigil inimestel Saksamaa T-särk ja/või lipuvärvides aksessuaarid küljes, õlu voolas ojadena - tekkis täitsa rokkkontserdi tunne. Ainult et normaalse muusika asemel lasti iga Saksamaa värava puhul (ja neid sai tol korral kokku koguni neli) šlaagrit. Oh kui ilus!

Kena vaade ekraani asemel pealtvaatajate selgadele (tagarea hõivajad on erandlikult tavariietes kohale ilmunud)

Õlu kõrvale jäätis ilmselgelt eriti ei sobi, nii et kuugleid massiliselt ei tellitud. Aja parajaks tegemiseks vorpisime katkistesse vahvlituutudesse minijäätisi (ja sõime need ära). PS Isegi Saksamaa mängupäeval on meil seljas Itaalia särgid. Seekord veel kakluseks ei läinud.

Kolmapäeval käisin taluelustiku ekskursioonil. Sai noorpulli katsuda, paar pärnaõit korjata (ükski sakslane, kellelt ma küsinud olen, neist teed ei tee) ja taimekooslusi uurida, või kärbseid või ämblikke olenevalt rühmast. Ja lehma suurim maoosa on õhku täis 120liitrise prügikoti suurune.


Nädalavahetuse veetsin Šveitsis. Ja mitte enam piiriäärses Šveitsis, vaid päris kaugel: 230 kilomeetrit Konstanzist lõunas itaaliakeelses Šveitsis Lago Ritomi lähedal. Hütt, kus me ööbisime, asus 1987 meetri kõrgusel merepinnast ja kell viis hommikul alanud linnuvaatlusretk viis meid isegi umbes 2200 meetri kõrgusele.

Juba sinnasõidul, eriti Luzerni lähedal asuvast Vierwaldstätterseest möödudes sai selgeks, et Šveitsi loodusele ikka naljalt väärilist vastast ei ole. Jah, isegi Bodenseel läheb siin raskeks.

Gotthardi tunneli juures oli parajasti ummik, nii et sõitsime seal seismise ja mäest läbi sõitmise asemel hoopis künkast üle.

Vaade alla

 Ka Šveitsis peetakse lugu Bratwurstist.

Parkisime bussid mäe otsa umbes kilomeetri kaugusele hütist. Isegi sellises kohas on parkimine tasuline.

Hütt on alles hiljuti ehitatud.

Matkasaapad tuleb värvilisemate jalavarjude vastu vahetada.

Hommikul kell viis viib tee ikka ülesmäge.

Mittetäielik varjugrupipilt

Lehmad joovad vett ikka vannist (praegu ühtki lehma näha ei olnud, ilmselt pole karjatamishooaeg).

 See-eest ilmus aeg-ajalt nähtavale mõni ümiseja.

 

Tipp paistab.

Mina ja lumi ja Alpid, eriti diip.

Korralik varustus teeb vaatlemise lõbusamaks.

 Veel üks hütt

Šveitsi juustu kujuline lumi

Kaugelt vaadates ei saa peaaegu arugi, et vesi nendes ojades liigub, aga mühin on küll võimsalt kuulda.

Tädi ja ümiseja puhkavad.

Vetemöllu sai iga natukese maa tagant nautida.

Kullerkupuväli

Kõik rajad on Šveitsis ilusti sildistatud, isegi sellises kohas.

Pühapäevahommikul kell viis

Urvalind tuli eriti lähedale.

Seekord sarjast "Kallis aga hea toit vaatega" 3 SFr kuugli kohta maksnud stracciatella- ja mustsõstrakuugel Biascas. Vaade on loomulikult järjekordsele mäele.

Järgmiste mägedeni!