Was ist das für eine Bratwurst?: XX peatükk

Tere tulemast saama üledoosi piltidest! Plaanis on illustreerida viit päeva botaanikaekskursioone, ühe tõelise saksa tudengite WG (asus siiski Šveitsis) pitsapidu ja retke Ulmi, super kõrge kiriku ja veidrate einsteinimonumentidega linna.

Botaanikaekskursioonide tarbeks oleks ilm võinud igal juhul veidi ilusam olla ja sellega rohkem sõite Alpidesse võimaldada, samas ei saa väga kurta ka: udu tekitas igati müstilisi vaateid.

Niisiis, hakakem pihta!

Schwarzwaldis saab Feldbergi otsa sõita karbikestes, me eelistasine võtta jalgraja.

Rada läbis Bannwaldi, metsa, mis on jäetud ennast ise majandama, ainuke inimtegevus on radu tõkestavate puude eemaldamine.

Imelikul kombel tekkis udu aina juurde.

Juba teisipäev, vaatleme erilisi, aga samas suhteliselt tähelepandamatuid taimi liivakivikaljude taga, millele on asetatud kulumise kaitseks betoonmütsid. Turistide uuristavale tegevusele need siiski eriti tõhusalt vastu ei pane.

Siis liigume ürgorgu.

Ja pärast seda geoloogia-alasele õpperajale, millelt avaneb supervaade Bodenseele.

Kõige ägedam botaanikaõppejõud, kes teab kümneid viise, kuidas taimede abil naabri kassile tuul alla teha, on kuulduste järgi tehno-DJ ja joob ainult kalorivaest koolat. Siin koos liustiku maha jäetud veidra kivimassiga.

Ekskursioon Hohentwieli viis kindlusest mööda.

Ilmaohakas (Carlina acaulis) ennustab õigesti, et on taaskord vihmane ilm: õied ilusti kombekalt suletud.

See vulkaanikujuline mäeke horisondil oligi tegelikult kunagi ammu vulkaan.

Jääajapargis vaatlesime tüüpilist Eesti rabataimestikku, pildil on Peetrikalju.

Neljapäeval jõudsin esimest korda Liechtensteini pinnale. Seitse tundi mägimatka möödus kaugelt liiga kiiresti.

Numbrimärgid on Liechtensteinis šikilt mustal taustal.

Ja bussid liigutavad kogu maad.

Skulptuurid ei ole veidrad (vähemalt Malbunis).

Mäkkesõit maksab tudengitele 7.30 Šveitsi franki.

Nagu kosmoselaev

Vaade on imeline.

Selaginellid on ka imelised.

Pyrola rotundifolia, meil ka olemas.

Äraõitsenud Dryas octopetala, imelikul kombel kaheksa kroonlehega roosõieline, meil ei kasva

Karukellad on äraõitsenult peaaegu et ilusamad kui õitsemise ajal.

Müstiline

Ilmselt kaitsevad oruelanikke laviini eest.

Sain teada, mis vahe on Kreuzfahrt'il, Kreuzzug'il ja Kreuzgang'il. Pildil on palverännak (Kreuzgang).

Matkarada on värviliselt tähistatud.

Mittesobivate jalatsitega mitte edasi minna!

Päris palju sai pilves kõndida.

Kõik kuristikud olid kenasti varjatud.

Ikka ülespoole!

Järgmine ristike. Noormees sinises, nagu viimasel päeval selgus, on täitsa soomlane, kolis perega Saksamaale, kui Soomest Euroopa Liidu riik sai. Võrdlesime korralikult soome ja eesti keelt (tekkis kõrgema taseme vendlus) ning tundsime ära metsas seisnud Niva (mida selline masin Kesk-Euroopas teeb, ei oska küll öelda).

Pilt seeriast "Seen lammaste taustal"

Tee sai otsa.

Väljume lambaaiast, on isegi vastuliiklus.

Lipp lehvib ja majakeses saab keha kinnitada.

Juba jõudsin enneaegselt olla pettunud, et terve Erasmuse jooksul ei jõudnud kordagi Austria pinnale, kui järsku sai Liechtenstein otsa ja leidsingi end uuest riigist.

Serpentiinidega teed näevad mäeküljel head välja.

Mõni lehm sätib end ilusti künka tippu.

Ümisejate hulgas leidub ka ilumeelega isendeid, kes oma urgu entsianidega kaunistavad.

Kusagil mujal kui Liechtensteinis pole ma veel valge voodriga tunnelit läbinud.

Liechtensteinist tagasi, jõudsin veel korraks jalgpalliplatsile ja pärast seda siirdusin juba lootusetult hiljaks jäänuna Kreuzlingeni, kus Annikal pidi olema käsil pitsaküpsetamine. Kui ma kohale jõudsin, oli pitsa juba jahtunud ja pidu hakkas lõppema, aga sellele vaatamata õnnestus mul kohata kaht noorsandi, kes olid paar aastat tagasi käinud Tartus SELLi mängudel. Neil olid head mälestused Atlantisest.

Viimane botaanikaekskursioon ja ühtlasi viimane õppetöö Konstanzis osutus vihma tõttu eriti lühikeseks, aga sellele vaatamata õnnestus näha mõnda tähtsat, aga eriti silmapaistmatut taime, ägedat skulptuuri

ja otsida settekivipaljanditest haihambaid (ja neid seal ikka oli, leidsin ka ühe).

Lambaid sai ka jälle näha.

Juba teisipäeval jõudsid kohale mu uus telk ja matkapüksid, nii et sain pükse kohe ekskursioonidel testida. Mis loogika nende käitsmiseks terve kasti õhkpatju täis käskis toppida, jääb selgusetuks.

Reedel mängisime esimest korda jalgpalli liiga pingelises atmosfääris: minu maja kõrval treenivad lapsed on ainult võidu peal väljas. Pärast seda võtsin vastu väljakutse liitusa hängimisega ühes iiri pubis, seiklus missugune.

Nüüd turistiekskursioonile!

Hommikune vaade jalgrattasillale, tee viib raudteejaama, et sõita Ulmi.

Rongis mängime ajaviiteks läbi kaks kaardimängu. Kiiruse peale oleva mängu kaotan pika puuga.

Lubage tutvustada: maailma kõrgeim kirik, Ulmi Münster, 161 meetrit, ehitatud vahemikus 1377 - 1890, võite ise arvutada, mitu aastat see täpselt teeb.